Conjugation of prallen

Conjugation of prallen [v.]

Infinitiv
Präsens

-prallen

Indicativ
Präsens

ichpralle

duprallst

erprallt

wirprallen

ihrprallt

sieprallen

Präteritum

ichprallte

dupralltest

erprallte

wirprallten

ihrpralltet

sieprallten

Konjunktiv
Präsens

ichpralle

duprallest

erpralle

wirprallen

ihrprallet

sieprallen

Präteritum

ichprallte

dupralltest

erprallte

wirprallten

ihrpralltet

sieprallten

Imperativ
Präsens

(du)pralle

Partizip
Präsens

-prallend

Perfekt

-geprallt

Abreviations

Pos. Positif

Komp. Komparativ

Super. Superlativ